Peipsi järve ääres sõit — kaunid külad ja vana kultuur
Peipsi järve rannikul saab näha traditsioonilist kaluri elu, iidseid kiriku ja vanad pitsikambad...
Iidsed puidust sillad ja taluhooned, mis on näha autoga sõites — nende lugud ja ajalugu.
Kui sõidad Peipsi ja Kõrvemaa vahel, märkad sageli väikseid puidust silde, mis ületavad väikseid ojasid ja kraave. Need ei ole juhuslikud ehitised. Need on ehitatud käsitsi, sageli sajandeid tagasi, kui maakonda haldavad talupidajad vajasid ühendust oma põldude vahel.
Igas sillas peitub lugu — mitmekesi sillad on remonditud, teised on omas algses kujus. Mõned on nii vanad, et nende täpne ehitusaeg on unustatud. Kuid kõik need sillad räägivad Eesti põllumeeste oskusest ja kohanemisvõimest.
Puidust sillad vajasid säilikut — sageli kasutati nende ehitamisel kuusepuud, mis kestab õhutusel kauem kui muud puuliigid.
Traditsioonilised puidust sillad ehitati lihtsa, kuid tõhusa meetodiga. Kaks puidust talad asetati ojale, ja peale sellele paigutati risti puittükid, mille peale käis liiv ja kruus. Lihtne, aga tõhus lahendus, mis kestis 20-30 aastat hästi hooldamisel.
Sillaehitus ei olnud aga üksnes praktiline tegevus — see oli ka kunstiline väljendus. Paljud meistrid kaunistasid oma sillasid, lisasid neile dekoratiivset käsitööd ja märgid. Neid sille saab veel täna näha — need ei ole pelgalt funktsionaalsed, vaid ka ilusad.
See juhend on informatiivne ülevaade Peipsi ja Kõrvemaa ajaloo ning kultuurivarast. Sillad ja hooned võivad olla ohtlikud — mõned on hävitavad ega pruugi olla turvalisel seisundil. Palun jäta sillad rahule ja vaatle neid kaugelt. Ära kunagi proovi kahjustada või kätte võtta ajaloolis-kultuurilisi objekte — need on kõigi omanduks.
Peipsi rannikul ja Kõrvemaa metsa ääres paiknevad taluhooned, mis on ehitatud 18. ja 19. sajandil. Need hooned ei ole ainult elumajad — nad on terve elu jäädvustused. Kütus, leib, riided, tööriistad — kõik oli juba kohal, kus talu asus.
Taluhoone ülesehitus oli väga läbimõeldud. Peahoone, kus perekond elas. Rehielamu, kus taluhoidjad magasid. Laut ja ait, kus loomi ja vilja hoiti. Ehitised on ehitatud nii, et igal hoonel oli oma eriline ülesanne. See näitab, kuidas inimesed on õppinud elama loodusega kooskõlas — iga ruum pidi olema soojus talvel ja jahe suvel.
Esmalt uuriti oja sügavust ja laiust. See määras, kui pikad talad olid vaja.
Valiti parim puu — enamasti kuused või männid. Puu pidi olema sirge ja tugev.
Kaks puidust talad asetati ojale, tavaliselt kivide peal, et need ei vajuks mulda.
Risti paigutati väiksemad puitotsad ja laudad, mille peale inimesed ja hobused jalutasid.
Peale sellele laoti liiv ja kruus, et silla pind ei oleks libisev ja ohutu.
Peipsi ääres näed veel tänapäeval kiviaedade jääntusi. Need ei ole juhuslikkult seal — nad märgivad vanade põldude piire. Kiviaiad ehitati käsitsi, kivi kivilt, sajandeid tagasi. Iga kivi tuli väljast võtta, ja aiad ehitati nii, et nad peaksid vastu ajale ja ilmale.
Need aiad räägivad põllumeeste elu raskusest. Põllud tuli puhtaks teha, et maad saaks külvata. Kivid, mis väljast leiti, kasutati aedade ehitamiseks. Miski ei läinud raisku — see oli ranged aja printsiip. Täna on need aiad varemete kujul, kuid nad näitavad, kui palju tööd inimesed tegid, et elada maapinnal.
Kui sõidad Peipsi ja Kõrvemaa vahel, pea silmas neid vanu sille ja taluhooneaid. Need ei ole pelgalt vanad ehitised — need on ajaloost jäänud tunnistajad. Iga sild, iga taluhoone, iga kiviaed on inimeste elu ja töö märk, mis on püsinud sajandeid.
Nende asju vaadates mõistame, kuidas inimesed elasid, töötasid ja ehitasid. Nad kasutasid käsitöid ja loomulikkuid materjale, ja mis tähtis — nad elasid keskkonnaga kooskõlas. See on tunde, mis täna uuesti arendada — käsitöö, säästlikkus ja kohandumise oskus.
Seega, järgmine kord kui näed vana silda või taluhoone, peatub ja vaata kaugemale. Seal peitub aju ja rakkus, mis oli aitama inimestel elada rikkalikult ja ausustatult.
Peipsi järve rannikul saab näha traditsioonilist kaluri elu, iidseid kiriku ja vanad pitsikambad...
Metsa sees sõidu ajal näed harvaesinev metsloomade jälgi ja kuuled loodusehelina...
Parimate peatuspaikade nimekiri — varjupaigad, joogivesi, parkimisplatsid ja vahvad kohad...